Kuidas kõik alguse sai.

“See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on
igal hommikul uued – sinu ustavus on suur! Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma
tema peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.” Nu 3:22-26

2008.aasta septembrikuus kogunesime kuuekesi Lastekodu 6 tänaval, et palvetada uue koguduse
rajamise eest. Keegi meist ei osanud ette kujutada, kas me ka viie aasta pärast veel eksisteerime või
mitte. Pidime alustuseks vastu pidama vähemalt kolm aastat, sest nii oli lepingus ette nähtud. Nimelt
sõlmis Norra Misjoniselts Eesti Evangeelse Luterliku kirikuga kolmeks aastaks kokkuleppe rajada
Mustamäele kogudus. Lepingut pidi saama pikendada siis, kui koguduse tuumikgrupp jätkuvalt koos
käib ja on valmis panustama koguduse rajamisse. Tol ajal ei osanud keegi nõu anda, kuidas oleks
kõige parem viis koguduse rajamisega alustada. Pidime lootma üksnes Püha Vaimu juhtimisele ja
Jumala abile – ja Issand tõesti oli armuline meie töö vastu ning tema õnnistas meid ülirohkesti.

Olime julged unistajad. Panime kirja suurejoonelised visioonid uuest tulevikukirikust. Kohtusime
regulaarselt iga nädal Jumala Sõna tundmaõppimiseks. Tänaseks on suur osa nägemustest juba
käegakatsutavaks saanud. Issanda arm on suur! Julgustame siinkohal kõiki unistama suurelt, kuid
tooge alati oma unistused palves Jumala ette, siis ta õnnistab neid ja täidab need oma kõige paremat
tahtmist mööda.

Kui kirjeldada koguduse kümmet aastat lühidalt, ainult kolme sõnaga, siis oleksid need sõnad: palve,
osadus ja ustavus. Kogudus sündis palvegrupist ja praegugi on meil mitu toimivat palvegruppi. Palve
on kõige olulisem kristlase elus ja ühisel palvel on suur elumuutev vägi nii meie isikliku elu kui ka
koguduse jaoks. Seepärast, kallid õed ja vennad Kristuses, palvetage lakkamatult kodus ja koguduses,
nii pereliikmetega kui ka kogudusekaaslastega. Isiklik palveelu ja osadus teiste kristlastega on kui kaks
aeru paadil, mille abil me sõuame turvaliselt üle elumere.

Teisel aastal pakkus Nõmme Rahu kogudus meile oma ruume jumalateenistuse ja muude
kogunemiste pidamiseks. Kuna nende koguduse ruum oli pühapäeviti vaba üksnes kella 14 ja 17
vahel, siis pidime oma teenistusi alustama kell 15. Aasta hiljem oma ruumidesse kolides leidsime, et
see pärastlõunane aeg on igati mõnus ja nõnda ongi see ebatavaline teenistuse aeg meile jäänud.
Aasta Nõmme Rahus oli hästi oluline ettevalmistusaasta. Selle aja jooksul pidi välja kujunema tuumik,
kes päriselt oleks valmis saama Mustamäe koguduse liikmeks. Panustasime palju omavahelise
sõpruse ja vaimse osaduse kasvamisele. Kogunesime iga nädal palveks ja Piibli lugemiseks kodudes
ning korraldasime ühiseid väljasõite. Hakkas tegutsema käsitööring, mis koondas mitmesuguses
vanuses inimesi eri kogudustest. Oma ruumidesse kolides ja koguduse töökoormuse suurenedes jäi

see valdkond kahjuks paari aasta pärast soiku, kuid loodetavasti ühel päeval uues kirikus saavad
kristlastest käsitööhuvilised taas oma oskusi koguduses rakendada.

Mustamäel polnud kerge leida ruume, mis oleksid vastanud meie tuumikgrupi ootustele ja
vajadustele. Otsisime pool aastat. Soovisime kohta, kus lisaks jumalateenistustele saaksime
korraldada laste- ja noortetööd ning muid tegevusi. Sügisel 2010 leidsime Mustamäe Linnaosa
Valitsuse keldris sobivad ruumid ning hakkasime neid koguduse tööks rentima. See paik tundus algul
kõle ja liiga kõrvaline koht, kuid tublide inimeste abiga toimus kuu ajaga totaalne muutumine ja
keldrist sai kujundatud armas kirik. Jumal õnnistas meid ka kõigega, mida vajasime ruumide
sisustamiseks.

23. novembril 2010 sai kogudus ametlikult asutatud ning vastloodud koguduse liikmed valisid meie
pühakuks Maarja Magdaleena. Asutajaliikmeid oli kolmteist: Aili Vimm, Aivar Joon, Aivar Villems, Eva
Tolsa, Eveli Balasjan, Ester Lepik, Jaana Maria Unga, Jana Abzalon, Kaimo Klement, Kati Valma, Kätlin
Korjas, Tiina Kliiman (Klement) ja Tuuli Korsar. Enamik on meie koguduses tänaseni. Algas koguduse
töö ülesehitamine. Nägime palju vaeva, et saada Mustamäel nähtavaks ja et inimesed meie juurde
tee leiaksid. Palju oli vaja teha selgitustööd, kes me oleme, miks me siin oleme ja mida me tahame.
Paljudele tundus harjumatu, et pühakojaks on madala laega keldriruum.
Kuid mis teeb ühest ruumist pühakoja? Oleme harjunud pidama kirikuks torniga hoonet, kuid sõna
“kirik” tähendus on palju laiem. See viitab kuuluvusele: keegi, kes on pühitsetud Jumalale, kelle
Issand on maailmast välja kutsunud oma jüngriks. Kirik laiemas mõttes tähendabki inimesi, kes
usuvad Kristusesse ja tahavad elada tema õpetuse järgi, armastades Jumalat ja ligimest nagu
iseennast. Kirik, need oleme meie kõik – Mustamäe koguduse liikmed – kogu kristlaskond.
Sellepärast võib iga hoonet, kus kristlased kogunevad järjepidevalt jumalateenistusele, nimetada
kirikuks.

Lastetöö
Lastetöö algas meie koguduses juba palju aega enne seda, kui endale ruumid saime.
Nimelt annetas sügisel 2009 Hollandi Eindhoveni kogudus meile suurema summa raha lastele
jõulupakkide tegemiseks. Rahasumma oli nii suur, et valmistasime pakid tervelt sajale lastekodu
lapsele. Need lapsed leidsime Mustamäe Lastekaitse osakonna kaudu, kellega algas tänu sellele
jõuluüritusele pikaajaline koostöö. Pakid jagasid laiali lastekaitse töötajad, sest meil polnud veel
ruume, kuhu lapsi kutsuda.
Järgmisel aastal saime uue toetuse Hollandist, kuid sel korral toimus jõulupidu juba meie praegustes
ruumides ning taas koostöös lastekaitsega sai jõulupaki 80 last. Enamus lastest ei tea me praegu
midagi, kuid see polegi kõige olulisem. Olulisem oli ja on külvata Jumala Sõna ja Issanda headust ning
küll meie Taevane Isa teab, millal ta kuskil oma sõnal idanema laseb hakata.

Tegelik lastetöö sai aga alguse umbes pool aastat pärast koguduse ametlikku asutamist. Esimese
kahe aasta jooksul tegelesime peamiselt ainult kolme lapsega. Oli neid kordi, kui kohale tuli ainult üks
laps ja kaks juhendajat või mitte ühtegi last ja ikka kaks juhendajat. Viimasel juhul võtsime aega
palveks ja julgustasime üksteist püsivusele. Loodetavasti mäletavad need lapsed seda aega
soojusega, sest juhendajad pühendasid end neile personaalselt ja kogu südamest.

2011. aastal korraldasime esimese lastelaagri. Kohale tuli viis last, kuid see sobis tegelikult hästi, sest
algajate laagrikorraldajatena piisas meile ka väiksest arvust lastest, kel enamikul üsna keerulised
käitumisharjumused. Raskustest hoolimata õnnestus laager hästi ja samad lapsed tulid rõõmuga
meie laagrisse ka järgmisel korral. Tänaseks (aastaks 2019) on meie laagrid saanud päris populaarseks
ning igal suvel osaleb neis kokku üle kolmekümne lapse.

Töö eakatega
Teine töövaldkond, mis pärast koguduse asutamist hästi käima läks, on eakate töö. Kohe päris
alguses liitusid tuumikgrupiga kaks ustavat ja toredat auväärses eas naisterahvast, kes tänaseni
(aastani 2020) panustavad väga palju oma aega ja südant koguduse ülesehitamiseks. Nende
initsiatiivil hakati korraldama eakate teelaudu. Esimeses teelauas oli meid kokku ainult neli, kuid
osalejate arv kasvas kiiresti. Peagi kogunes teelaua osadusse kümmekond inimest ja mõne aasta
pärast kasvas osavõtjate arv kahekümneni. Nendel kohtumistel jagati alati üksteisega toitu, loeti
Jumala Sõna ja räägiti oma elust. Peaaegu iga kord osales teelauas ka huvitav külaline väljaspool
kogudust. Külaliste hulgas oli muusikuid, näitlejaid, luuletajaid, arste, teolooge.

Haridustöö
Kolmas valdkond lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, mis juba päris alguses hästi toimima
hakkasid, oli haridustöö. 2009. aasta alguses liitus meie esimese palvegrupiga vaimulik Jaan Lahe, kes
teenib koguduses tänaseni. Ma rõõmustasin väga selle üle, kuna tol ajal ei olnud mind veel
vaimulikuks ordineeritud. Nüüd aga oli meil olemas oma vaimulik ja seega võisime hakata planeerima
jumalateenistuste pidamist. Esimene jumalateenistus toimuski juba 15. veebruaril 2009 Usuteaduse
Instituudi kabelis ning järgmine Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduste maja klassiruumis. Seal
pidasime päris mitu jumalateenistust ja seal sai alguse ka loengusari “Otsijate õhtud”. Nende õhtute
eesmärk oli anda teadmisi ristiusuõpetusest kui ühest teest, mis aitab meil jõuda iseenda ja Jumalani.
Osalejaid käis seal päris palju, nende hulgas väga erinevaid vaimseid otsijaid. Oma ruumidesse
kolides sai “Otsijate õhtutest” teoloogiaring, kus käsitleti teoloogilisi teemasid sügavuti. Aastal 2020
hakkas toimuma selle asemel piibliseminar ja järelleer.